JAGA

Eile tunnustas Tallinna Tehnikaülikool Eesti vabariigi sünnipäevale pühendatud aktusel eelmise aasta silmapaistvamaid teadlasi ja õppejõude ning parimate teadusartiklite autoreid.

Aastapäevakõnes küsis tehnikaülikooliga värskelt liitunud ning Eestisse naasnud biokeemia tippteadlane Tiit Lukk, mis on see, mis veenaks eesti teadlast tagasi tulema ühest neist maailma paljudest sadamaist, mida on nimetanud Hemingway? Ning vastas: „Võib-olla vajavad need kahevahel olevad tagasitulijad lihtsalt rohkem julgustust – seda, et neile öeldaks, et nad on vajatud ja oodatud, ning et seda väljendataks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes. Just selline on olnud minu kogemus TTÜs.“

Eile, Eesti vabariigi 100. aastapäevale pühendatud aktusel tunnustati silmapaistvate teadlastena tehnika- ja tehnoloogia alal Hillar Abeni uurimisgruppi, kes lahendas ligi 400 aasta vanuse teadusliku mõistatuse: külma vette tilgutatud vedel klaas moodustab vahel omapärased pikkade sabadega tilgad, mida hüütakse prints Ruperti pisarateks. Nende paksemad osad on nii tugevad, et isegi haamriga on neid raske purustada. Kui aga tilga peen saba ära murda, puruneb kogu tilk justkui plahvatades. Akadeemik Hillar Abeni töörühm leidis sellele ligi nelja sajandi vanusele mõistatusele selgituse. Uurimisgrupi tööd kajastas laialdaselt nii rahvusvaheline teadusajakirjandus kui ka meedia.

Tehnika- ja tehnoloogiavaldkonnas tunnustati ka Dmitri Vinnikovi uurimisgruppi, kelle artiklis on esmakordselt kirjeldatud uut alalispingemuundurit, mis on ette nähtud kodumajapidamiste ja väiketootjate päikeseenergia rakendustes kasutamiseks. Tänu pinge reguleerimise suurele ulatusele, unikaalsele juhtimissüsteemile ja kõrgele kasutegurile suudab uudne muundur päikesepaneelist kätte saada energiat ka kehvades valgusoludes. Selle tulemusena sobib see muundur ideaalselt päikeseenergia tootmiseks liginullenergiahoonetes.

Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas tunnustas ülikool Nurkse instituudi teadlaste Vasilis Niarose, Vasileios Kostakise ning Wolfgang Drechsleri uurimistööd targa linna kontseptsioonist sotsiaalteaduslikust vaatest. Erinevalt domineerivast tehnoloogilis-utopistlikust lähenemisest, kus targa linna kontseptsiooni keskmes on keskselt kontrollitud tehnoloogiline taristu ja selle leviku toetamine või võimendamine, pakuvad autorid välja laiema lähenemise, mis seob targa linna tehnoloogilise käsitluse sotsiaal-majanduslike arenguloogikatega. Artikkel demonstreerib TTÜ ja TalTechDigitali initsiatiivi, mille üheks keskseks teemaks on saamas ka tark linn, laiemat teaduslikku ja ühiskondlikku positsiooni ja tähtsust.

Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonnas tunnistati parimaks Mari Sepa  ja Tõnis Timmuski eestvõttel publitseeritud teadusartikkel, kus on kirjeldatud vaimse alaarengu ja skisofreeniaga seotud TCF4 geeni poolt kodeeritud valgu uusi regulatsioonimehhanisme närvirakkudes. Artikli keskseks tulemuseks on avastus, et TCF4 valgu toimimist närvirakkudes mõjutab aju aktiivsus, mis on suur samm edasi selgitamaks TCF4 rolli vaimse arenguga seotud haiguste kujunemises.

Tehnikaülikooli teadlaste arendustöödest tõsteti esile Ragnarok 2.0 töörõivast, nutikat teekatendit ning põhjavee loodusliku radioaktiivsuse vähendamise tehnoloogiat.

IT-teaduskonna professorite Ivo Fridolini ja Gert Jervani eestvõttel ning partnerluses eraettevõtetega on valminud tehnoloogiline töörõivas Ragnarok 2.0, mis on loodud töötamiseks kalatööstuses ja laevadel. See ilmastikukindel rõivas on täis andureid ja elektroonikat, mis annavad märku ohtlikest olukordadest ja aitavad leida merre kukkunud inimese; krae sisse õmmeldud mikrofon koos kõnetuvastusega hõlbustab külmal Põhjamerel märkmete tegemist.

TTÜ keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabori, teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma, polümeeride- ja tekstiilitehnoloogia teaduslabori koostöös loodud nutikas teekate (e-Pavement) on ainulaadne, sest sobib kasutamiseks põhjamaade kliimas. Üks ruutmeeter nutikat teekatet toodab tavalise päikesekiirgusega (AM 1,5) energiat 70W. Teekate koosneb  polümeeridest ja klaasist, on vastupidav ning hea haarduvusega, selle elemendid on ühendatud nii, et kui üks element langeb mingil põhjusel rivist välja, suunatakse vool mittetöötavast elemendist mööda ja panel tervikuna säilitab töövõime. Teekattel on ka suur raskustaluvus 1000 kgf/cm2.

Joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamise tehnoloogiat arendavad TTÜ keskkonnatehnoloogia teaduslabori teadlased Anna Goi ja Juri Bolobajev. Tehnoloogia põhineb mangaandioksiidi abil põhjavees radioaktiivsete ainete ning raua- ja mangaanisisalduse vähendamiseks.

Parimateks õppejõududeks on IT teaduskonnas Ago Luberg, inseneriteaduskonnas Irene Lill, loodusteaduskonnas Margus Lopp, Eesti Mereakadeemias Anna Saksa ning majandusteaduskonnas Leno Saarniit.

Aasta noorteadlaseks nimetati loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna vanemteadur Pirjo Spuul ning aasta teadlaseks inseneriteaduskonna mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Irina Hussainova.

Lisainfo arendustööde kohta

I koht „Tark töörõivas Ragnarok Workwear 2.0“, teadusrühm koosseisus Ivo Fridolin, Gert Jervan, Kristjan Pilt, Mairo Leier, Deniss Karai, Ardo Allik, Viia Roosaar, Indrek Guitor, Reijo Olavi Komu, Elvar Liiv, Jürgen Soom.

II – III koht „e-Pavement“, teadusrühm koosseisus: Malle Krunks, Ain Kendra, Andres Krumme, Arvo Mere, Viktoria Vassiljeva, Mihkel Viirsalu, Nicolae Spalatu, Allan Lahi.

II – III koht „Kulu- ja energiatõhus tehnoloogia joogivee loodusliku radioaktiivsuse vähendamiseks“, teadusrühm koosseisus: Anna Goi, Rein Munter, Juri Bolobajev.

Viited teadusartiklitele

Hillar Aben, Johan Anton, Marella Õis, Koushik Viswanathan, Srinivasan Chandrasekar, M. Munawar Chaudhri „On the extraordinary strength of Prince Rupert’s drops“. Applied Physics Letters, 109(23), Art. No. 231903.

Dmitri Vinnikov, Andrii Chub, Elizaveta Liivik ja Indrek Roasto „High-Performance Quasi-Z-Source Series Resonant DC–DC Converter for Photovoltaic Module-Level Power Electronics Applications“, IEEE Transactions on Power Electronics, vol. 32, no. 5, pp. 3634-3650, May 2017;

Vasilis Niaros, Vasileios Kostakis, Wolfgang Johannes Max Drechsler „Making (in) the smart city: The emergence of makerspaces“. Telematics and Informatics, 34(7), 1143−1152.

Mari Sepp, Hanna Vihma, Kaja Nurm, Mari Urb, Stephanie Cerceo Page, Kaisa Roots, Anu Hark, Brady J. Maher, Priit Pruunsild, Tõnis Timmusk „The intellectual disability and schizophrenia associated transcription factor TCF4 is regulated by neuronal activity and protein kinase“ A. J. Neurosci., 2017, 37, 10516-10527.