JAGA

Töökohapõhine õpe annab ettevõtjatele ja kutsekoolidele võimaluse teha tööturu vajaduste rahuldamiseks senisest tihedamat ja produktiivsemat koostööd uute inimeste koolitamisel ning olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmisel.

„Koostöö tähendab, et õpilasega tegeleb üks juhendaja koolis ja teine töökohal ning õppest enesestki toimub kolmandik koolis ja kaks kolmandikku töökohal. Selline töökohal toimuv õpe, kus inimene töötab ettevõttes oma ala meistri, kogenud praktiku juhendamisel, garanteeribki, et õppe käigus saadakse konkreetne amet ka selgeks,“ selgitab projekti arendusjuht Piret Lilover. Lisaks saab õpilane sellise praktilise õppe käigus tehtud töö eest ka vähemalt miinimumpalga suurust töötasu.

Tegelikult on töökohapõhist õpet arendatud ja rakendatud Eestis juba kümmekond aastat, aga kahjuks ei ole see seni olnud väga suure kõlapinnaga. Täna püütakse Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ ehk PRÕM raames saada sellele uut tuult tiibadesse. Eesmärgid on ambitsioonikad: aastaks 2018 on Eestis plaanide kohaselt töökohapõhise õppega hõivatud 4200 ning aastaks 2020 juba 7200 inimest. Täna on see arv 2000.

Liloveri sõnul on Innove koos Eesti Tööandjate Keskliiduga siin justkui sillaks ettevõtjate ja koolide vahel, olles muide ka avatud ettevõtjate ettepanekutele, mis eriala töötajaid on neil vaja, ning valmis kutsekoolidega rääkima vastatavate õppekavade avamise võimalikkusest. Samuti saab Innove olla abiks informeerija ja soovituste andjana, kui ettevõte soovib koos kutsekooliga kuulutada välja konkursi uute töötajate leidmiseks, kes siis lisaks esimesele tööaastale läbivad ka kutseõppe.

„Motivatsiooni projektiga liitumiseks peaks olema nii õpilasi koolitavatel kutsekoolidel, spetsialistide puuduse käes vaevlevatel ettevõtjatel kui ka olemasolevatel ja tulevastel töötajatel. Euroopa praktika näitab, et selline õpe sobib nii noorele inimesele tema esimese eriala omandamiseks kui ka täiskasvanule ümberõppeks või erialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning kvalifikatsiooni tõstmiseks. See on kõige praktilisem õppevorm üldse, inimene omandab kõik vajalikud oskused igapäevatöö käigus, kusjuures lisaks saab värske koolilõpetanu kiidelda ka töökogemuse olemasoluga,“ nendib arendusjuht.

Projekti üks eesmärk on leida töökohapõhisesse õppesse „puhtaid lehti“ ehk noori, kes kutsekoolis päevases õppes osalemise asemel sooviksid hoopis õppimise ja töötamise siduda.

Tööandjad saavad töötajate koolitamisele käed külge lüüa
Liloveri sõnul võiks Eesti võtta eeskujuks eduka kutseõpperiigi, nagu Saksamaa, kus on kutseõppes toimub suur osa õppest ettevõtja juures. „Kahjuks ei ole paljud meie tööandjad selleks veel valmis, sest meil pole kunagi asjad sellises järjekorras käinud. Mõnes mõttes mõistan neid: raske on võtta tööle erialase hariduseta töötajaid, kuid boonuseks on siin võimalus uus töötaja oma vajadustest lähtuvalt ja kooli abiga välja koolitada.“

Ta lisab, et tegelikult muudab projektis osalemine tööandjate elu lihtsamaks: kui on tarvis uusi töötajaid, siis värbamisprotsessi ja ettevõttesisese koolituse organiseerimise asemel saaks töötajate koolitamise läbi viia koostöös kooliga. „Anname ettevõtjatele võimaluse tulla haridussüsteemile poolele teele vastu, osalema kutsekoolide õppekavade arendamises ja Eestile kvalifitseeritud spetsialistide koolitamises. Samal ajal saavad tööandjad projekti kaudu teha reklaami ka oma ettevõttele. Mida teevad täna ettevõtjad end töötajatele atraktiivseks muutmiseks? Kui paljud meie noored on oma silmaga näinud tootmisroboteid või põllumajandusvaldkonna edusamme? Miks nad peaksid valima ala, millest nad on ainult jutte kuulnud?“

Samas on ka aktiivseid tööandjaid, kes on juba projektiga liitunud: näiteks said novembris Elektrilevi, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) ja Tallinna Polütehnikumi koostöö tulemusena kutsetunnistused esimesed 38 jaotusvõrgu elektrikut. Projekti toel toimus 35 kontaktõppe päeva õppeväljakul ja koolis ning ülejäänud ajal töökohapõhiselt oma ettevõttes. EETELi tegevjuhi Märt Viileberg sõnul on see suurepärane võimalus tõsta elektrikute professionaalsust, panustades nii tööohutusele kui ka kvaliteedile. Jaotusvõrgu elektrikute järgmised kaks töökohapõhise õppe gruppi kokku 40 osalejaga alustasid kursusega septembri lõpus ning saavad eduka läbimise korral kutsetunnistused 2018. aasta oktoobris.

Töökohapõhine õpe toimub lisaks Eesti kutsekoolidele ka kõrgkoolides, näiteks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusterapeudi õppekaval ning Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor turismi- ja restoraniettevõtluse õppekaval.

Ettevõtjad võiksid kutsetunnistust kõrgemalt tunnustada
Estonia Resort Hotel & Spa spaajuht Jana Kivi on töökohapõhises õppes tööandjana kaasa löönud ajast, mil hakati pakkuma spaateenindajate väljaõpet. „Olen meie spaas töötanud välja hoolitsused põhimõttel, et töötajatel oleks päev huvitavam ja ergonoomilisem ning massöör oskaks lisaks suurepärasele massaažile teha näiteks ka keha-, vanni- ja lihtsamaid näo-, käte-, jalgadehoolitsusi. Töökohapõhine õpe sobibki ideaalselt neile, kel on valitud erialal algteadmised olemas ja tahavad õppida juurde näiteks hoolduste tegemist ja saada üldteadmisi teenindusest, anatoomiast ning muust, mida antud erialal vaja teada.“

Kivi hinnangul on töökohapõhine õpe mõeldud siiski pigem neile, kel on valitud erialal mingigi oskus juba olemas, sest juba esimese õppenädala järel peab õpilane hakkama töökohas praktiseerima. „Päris puhtalt lehelt alustanud õpilase teadmised ja oskused on liiga nõrgad, kuid ideaalne on see neile õpilastele, kes juba töötavad antud valdkonnas ja soovivad lisateadmisi omandada.“

Eelmise aasta sügisel alustas Kuressaare Ametikoolis spaateenindaja eriala töökohapõhises õppes õppimist Estonia Resort Hotel & Spa spaaosakonna kolm töötajat. Üks kogenud massöör, kes soovis teadmisi täiendada, ja kaks inimest, kes ei olnud selle erialaga üldse kokku puutunud. Tänaseks on aga Kivi sõnul õppima jäänud kolmest üks – teadmisi täiendama läinud ja kutsetunnistuse saanud kogenud massöör. Algajad ei suutnud aga teemat nii kiiresti omandada.

„Minu lootused ja ootused töökohapõhisele õppele on suured. Olen väga huvitatud, et näiteks Kuressaare Ametikool, kellega olen selle eriala raames koostööd teinud, saaks spaateenindaja töökohapõhist õpet tuua Pärnusse, sest Pärnus seda eriala süvendatult ei õpetata. Miks mitte tuua eriala õpetamine töökohale lähemale?“ sõnab Kivi, lisades, et see õppevorm võiks veelgi paremini hinda minna, kui ettevõtted hakkaksid rohkem väärtustama kutsetunnistustega töötajaid.


Kui mõni tööandja tunneb nüüd, et tahaks samuti lähiajal uute teadmiste ja oskustega inimesi palgata, siis töökohapõhine õpe on päris hea abivahend – valige aga sobiv õppekava välja ning võtke vastava kutseõppeasutusega ühendust.
Täpsem teave ja juhendid on leitavad siit:
www.kutseharidus.ee/tookohapohine-ope
www.employers.ee/algatused/opipoisiope-ehk-tookohapohine-ope

 

Detsembri alguses valmib uuringufirmal Praxis uuring „Töökohapõhise õppe läbiviimise maksumus ja tasuvus“, mille tulemused näitavad, milles seisneb tööandja kulu ja kasu selles õppevormis osalemisel. Uuringu tellis Sihtasutus Innove.