JAGA

Kasvav IT-sektor ning konkurents põnevatele digivaldkonna töökohtadele on tekitanud juba täna paljudes noortes soovi oma tulevik just IT-ga siduda. Kuidas peaksid noored täna valmistuma, et olla unistuste tööle kandideerides konkurentsivõimeline ja edukas?

Tööandja brändinguga tegeleva agentuuri Instar eksperdi Kersti Vannase sõnul kattuvad IT-sektoris vajalikud tulevikuoskused tugevalt OSKA tööturu-uuringus välja toodud tulemustega, kus on kaardistanud olulisimad trendid ja nende mõju Eesti tööturule kümne aasta vaates. “Kui teame juba täna, missuguste oskustega noori oodatakse tulevikus IT-sektorisse tööle, saavad õpilased end juba täna tulevaseks karjääriks paremini ette valmistada,” selgitas Vannas, kelle sõnul ootavad tööandjad noortelt kandideerijatelt üha laiemat oskuste spektrit kui lihtsalt ülesandepõhiseid kompetentse.

Toome välja 10 IT-sektoris vajalikku tulevikuoskust, mida Vannas tutvustas digihuvilistele noortele koolitusprogrammi “Samsung Digi Pass” raames:

1. Loogiline mõtlemine. Vannase sõnul saab tihti juba gümnaasiumist alguse probleem, et noored loevad teksti, aga ei saa sellest aru. “Just oskus ja võime mõtestada seda, mida loeti või väljendati, saab üha kasvavas infomüras aina olulisemaks,” selgitas Vannas.

2. Sotsiaalne intelligentsus. “Paratamatult puutuvad IT-sektori töötajad rohkem kokku just virtuaalse suhtlusega, mis võib vähendada oskust tunnetada suhtlemisel inimeste tegelikke vajadusi ja soove,” tõi Vannas välja. “Seda arvestades muutub empaatiavõime nii IT kui ka mistahes teises sektoris üha olulisemaks, sest eristab töötajad, kes oskavad suhtluspartnerit rohkem mõista ja saadud teadmiste põhjal rohkem väärtust luua.”

3. Loovus. Kiirelt muutuvas ühiskonnas ja infovoos muutub Vannase sõnul üha olulisemaks võime kiirelt orienteeruda. “Võidavad need, kes suudavad olukorras adekvaatselt ja kiirelt reageerida ning šokiseisundisse jäämise asemel loovaid alternatiive välja pakkuda,” kirjeldas Vannas ja lisas, et eriti oluliseks muutub loovus olukorras, kus juhtimissüsteemid on jäigad ega võimalda töösituatsioone teisiti lahendada.

4. Rahvusvahelisus. “Kui arvestame, et juba täna on Eesti IT-sektori ettevõtted ühed kõige kirevama kultuuritaustaga personaliga organisatsioonid Eestis, siis see trend jätkub ka edaspidi. See tähendab, et ka tulevikus tuleb IT-sektori töötajatel osata tulla edukalt toime erinevates kultuurikeskkondades – kas siis mitmekultuurilises ettevõttes Eestis või hoopis välisriigis, kuhu taoline töö spetsialiste tihti mõneks ajaks viib,” tõi Vannas näiteid.

5. Prioriteetide seadmise oskus ja programmeeriv mõtlemine. Oskust eristada olulist ebaolulisest ja seada prioriteete hinnatakse tööandjate seas üha enam. “Olgu tegemist tööga, mis hõlmab suuri andmemassiive või kriitilisi äriarendusotsuseid – otsustavaks edufaktoriks saab see, mis järjekorras ja kuidas oma ülesannetega tegeleda ning mida vajadusel teistele eelistada,” selgitab Vannas tulevikuvaateid infoühiskonnas.

6. Sotsiaalmeedia kasutamine. “Lisaks uue meedia kasutamisele eraelus muutub üha olulisemaks sotsiaalmeedias orienteerumine ka töö eesmärgil – selle osas on meie noored täna üldiselt juba osavad,” rääkis Vannas. “Oskused sotsiaalmeedia sisu kriitiliselt analüüsida ja ise uut atraktiivset sisu luua jäävad ka tulevikus oluliseks kompetentsiks, kuna suur osa lisaks IT-sektorile ka teiste valdkondade toote-esitlustest, sisuturundusest ja klienditeenindusest on kolinud sageli just sotsiaalmeediasse.”

7. Seoste loomine. Lisaks prioriteetide seadmisele ja sisu mõistmisele on Vannase sõnul oluliseks tulevikuoskuseks ka seoste loomine erinevate infokildude vahel. “Näiteks selleks, et programmeerida uut turule toodavat lahendust oleks vaja tegelikult mõista ja arvestada korraga ka toote turundusvõimaluste ja müügivõimalustega,” tõi Vannas näite erinevate valdkondade sidumisest.

8. Disain-mõtlemine. Eriti oluline IT-teenuste arendamise ja tootearenduse osas on Vannase sõnul disain-mõtlemine. “Lisaks konkreetselt disaini ja ülesehitusega seotud ülesannetele aitab disain-mõtlemise oskus planeerida, visualiseerida ja kommunikeerida edukamalt ka oma tegevusi ning seatud eesmärke,” laiendas Vannas oma mõtet.

9. Enesejuhtimine. “Üha enam kuuleme tööandjatega suheldes, kuidas noored ootavad tööandjatelt suuremat paindlikkust, kuid ise sõlmitud kokkulepetest ja tööajast kinni ei pea,” tõi Vannas välja. “Seega on efektiivsus, aga samas ka vaimne tasakaal ja heaolu tagamine erinevatele osapooltele kindlasti märksõnadeks, mis ka IT- sektoris tulevikus üha olulisemaks muutuvad,” märgib ta.

10. Virtuaalne koostöö. “Kahtlemata puudutab IT-sektorit tulevikus veelgi enam just virtuaalne koostöö erinevate osapoolte vahel, mis on tunginud täna tänu uutele tehnoloogiatele ka paljudesse teistesse valdkondadesse,” selgitab Vannas. “Kuna me sel moel tihti otseselt kokku ei puutu, on oskusel töötada erinevates meeskondades ning sealjuures motiveerida oma keskkonda tulevikus veelgi olulisem. Nii säilib kollektiivi tunne ja ka koos tehtud töö on tulemuslikum.”

Samas ei tasu Vannase sõnul unustada ka seda, et ka noortel on oma ootused IT-sektori tööandjate osas. “Oleme uurinud viimase 8 aasta jooksul igal aastal üle 3500 tudengi ja kutsekoolinoore, et kaardistada nende ootusi tulevastele tööandjatele. Näeme täna 45 erineva kriteeriumi põhjal, et üha enam hindavad noored seda, et nende kohtlemine mistahes tulevase tööandja juures oleks aus ja võrdne – ning alles siis on olulised ka muud tegurid,” märkis Vannas ära noorte vastustest tuleneva trendi.

“Sarnaselt varasemale peavad noored oluliseks, et töö oleks huvitav ja arendav ning ka seda, et nii juhid kui ka meeskond oleksid toetavad. Samas on kasvanud noorte soov, et töö ja eraelu oleksid tasakaalus,” tõi Vannas välja muud noorte seas olulised ootused tulevastele tööandjatele.

Testi, milliseid tulevikuoskusi on vaja Sinul IT-sektoris töötamiseks, leiad SIIT:

Kersti Vannase poolt noortele jagatud nõuanded tulevikuoskuste osas on osa “Samsung Digi Passi” noorteprogrammist, mis on neljakuuline uuenduslik ja võimalusterohke koolitusprogramm kutsekooliõpilastele vanuses 14–19. Koolitus aitab osalejatel omandada digivaldkonna ettevõtluses olulisi oskuseid, mis aitavad noori tuleviku karjäärivalikutes. Programmi ajal saavad noored osa mitmekülgsest koolitusprogrammist ja teevad koostööd mentoritega noorte poolt välja pakutud ideelahenduste arendamiseks. Koolitusprogrammi finaal, kus noored oma ideelahendusi esitlevad, toimub veebruari keskpaigas.