JAGA

Peaminister Jüri Ratas ütles täna FinEst Link projekti lõppkonverentsil, et Helsingi ja Tallinna vahele kiire püsiühenduse rajamine tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid ning seetõttu on äärmiselt oluline jätkata püsiühenduse teemal laialdast ühiskondlikku arutelu.

Ratase sõnul liigub Tallinna ja Helsingi vahel ligi 10 miljonit reisijat aastas, kelle arv on praeguste hinnangute kohaselt kasvuteel. Pealinnade liitmist üheks suurlinnapiirkonnaks peaksid Eesti ja Soome elanikud tema sõnul tõsiselt kaaluma, sest see tooks kogu piirkonnale mitmeid eeliseid, näiteks paraneksid tööturuvõimalused.

Samuti hõlbustaks pealinnade vaheline püsiühendus Ratase sõnul kaubandust ja looks kokkuvõttes paremad võimalused majanduskasvuks, aitaks piirkonda meelitada uusi investeeringuid, avaks uusi kaubandusteid ja tooks ka maksutulu. “Loodan siiralt, et kiire transpordiühendus suurendab meie piirkonna konkurentsivõimet,” ütles ta.

Lisaks looks Tallinna ja Helsingi vaheline kiire püsiühendus peaministri sõnul uusi võimalusi nii elamiseks, õppimiseks kui turismiks, sest kaht linna jääks lahutama vaid poole tunni pikkune tee.

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

Tunneli maksumuseks hinnatakse keskmiselt 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid.

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas.

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.