JAGA
Nädalavahetusel toimus Tallinnas kaks põnevat sündmust: ühel esitlesid SEB innovatsioonikeskuses mõtteid vastutustundlikust ärist ning teisel, taimetoiduteemalise konverentsil, räägiti muuhulgas ka taimse liha jõudmisest Eesti jaekettidesse.

Laupäeval, 6. oktoobril toimus SEB Innovatsioonikeskuses Youth Empowered Eesti õppesarja avaüritus „Meil ei ole planeeti B“, kus noored tutvusid vastutustundliku ettevõtlusega ja töötasid kogenud mentorite juhendamisel välja reaalseid ärimudeleid.

Ürituspäev algas inspireerivate ettekannetega tuntud esindajatelt, kel kõigil isiklik kogemus vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse ning tarbimisega. Päeva teises pooles toimunud töötubades loodi meeskondade parimatest ideedest algsed reaalselt toimivad ärimudelid, milles tuli arvesse võtta vastutustundliku ja jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid.

Ärimudeleid esitleti žüriile, kes hindas kaheksa äriidee hulgas silmapaistvaimaks temperatuurihoidva, korduvkasutatava koti, mis on tavatarbijatele käepärane nii külmutatud kui soojade toiduainete transportimiseks. Sõelale jäi ka interaktiivse rääkiva prügikonteineri ehk Prügikolli idee, mis suunatud lastele ja noortele neis prügisorteerimise harjumuse juurutamiseks. Meeleolukaimateks osutusid lausa kaks äriideed, mis olid keskendunud kohukeste keskkonna- ning sööjasõbralikumaks muutmisele: esimene läbi kiirelt komposteeruva pakendi ja pulga lisamise ning teine tavapärase kohukese mõõtude suurendamise.

Kõigi esinejate ühine sõnum noortele oli, et hea äriidee saab alguse probleemist ning mõelda tuleks ka äriidee mõjule loodusele, ühiskonnale laiemalt. „Idee, mis esmapilgul ei tundu innovaatiline, aga lahendab mingit ühiskondlikku probleemi ja kõnetab sind ennast, tuleb ellu viia. Õpilasfirma või ettevõtte asutamisest saadav kogemus on unikaalne ja väga väärtuslik”, sõnas 2017. a. Euroopa parimast õpilasfirmast tänaseks ettevõtteks kasvanud Festera asutaja ja juht Joonatan Oras.

Maailmakoristuspäeva eestvedaja ja Teeme Ära SA juht Eva Truuverk julgustas, et ideede elluviimiseks tuleb hakata lihtsalt kuskilt otsast minema: „Ära jää unistama, asu teele. Saada need kümme esimest e-maili, tee viis esimest telefonikõne ja vaata, kuidas asjad hakkavad juhtuma.“ Ühtlasi soovitas Eva Truuverk seada põhifookuse inimestele: „Tugevaid inimesi ei tohi karta. Vastupidi, selleks et olla edukas, vali oma meeskonda alati endast targemad, tugevamad ja paremad inimesed.“

Muusik Daniel Viinalass arvutas noorte ees kokku kõik joogikõrred ja -pudelid, mida nende bänd aastas tarbiks ning tõi näiteks välja, et nad on asendanud üksikud joogipudelid suure veekanistriga, millest täidavad korduvkasutatavaid pudeleid. Lisaks rääkis ta, kuidas kord sõpradega Tartu kodututele kohvritäie saapaid viis, rõhutades, kui oluline on teha pisikesi otsuseid, mis muudavad kellegi maailma.

Oma kogemusi jagasid veel jäätmevaba elustiili viljeleja ja blogija Liisa Aavik ning Coca-Cola HBC Baltikumi kommunikatsioonijuht ja Youth Empowered projektijuht Luulea Lääne. Noortele korraldasid interaktiivse tööturu-teemalise mängu Eesti Töötukassa noortespetsialistid. Ideemaratonil juhendasid meeskondi kogenud mentorid SEB-st, Coca-Cola HBC-st, Junior Achievmentist ja Cleantech ForEstist.

Samuti laupäeval toimunud taimetoiduteemalise konverentsi Food Innovation Summit paneeldiskussioonis sõnas Rimi ostujuht Margus Amor, et nähtavasti jõuavad taimse liha tooted ka Eestis suurte kaupluste lettidele üsna pea – taimetoit on tõusev trend ning kui kasvab nõudlus, siis tuleb see ka täita.

„Meil on 20 Rimi kaupluses olemas eraldi letid taimetoitlastele ja veganitele. Viimase paari aastaga on nende toodete müük kasvanud kordades – mahud pole küll suured, kuid tarbija huvi taimetoidu vastu on suur,“ lausus Margus Amor. „Me näeme, et klientide toiduvalikud muutuvad aasta-aastalt aina mitmekesisemaks ning ka toiduainete etikette uuritakse hoolikalt. Kõige suuremad toidukaupade müügiartiklid on küll aastakümneid olnud samad, nagu näiteks jahu-, piima- ja lihatooted, kuid ka seal on tekkinud palju sarnase maitse ning teistsuguse koostisega alternatiive, mille hulgast saab valiku teha vastavalt oma tõekspidamistele või dieedile.“

Margus Amor selgitas, et nende tänased suurimad väljakutsed sortimendi arenduses ongi seotud toodete dubleerimisega ehk igal tavatootel on olemas nii-öeldi alternatiiv – öko, millegi vaba, vegani, fair trade’i või muu taolise näol. „Traditsioonilised mahutooted killustuvad iga päevaga ning see teeb valiku tegemise ketile keeruliseks, samuti seab piirangud kaupluse letipind.“

Teiseks väljakutseks peab ostujuht toodetega kaasakäivaid andmeid: „Need peavad olema korrektsed ja selgelt välja toodud, sest inimesed soovivad oma igapäevast ostukorvi sisu filtreerida väga erinevate omaduse kaudu.“

„Kui rääkida konkreetselt taimsest lihast, siis nii USA kui Euroopa suurimates jaekettides on taimse liha tooted olnud juba mõnda aega müügil, näidates head kasvu. USAs näiteks kasvas taimse liha müük eelmisel aastal 24%. Taimset liha ostavad ka need inimesed, kes ei ole põhimõttelised taimetoitlased – kogemus näitab, et kui toode maitseb hästi ning on tervislik, siis leiab see tarbija ostukorvis ning taldrikul oma kindla koha,“ rääkis Margus Amor.

„Inimesteni jõuab täna väga palju toitumisalast infot, mis aitab neil teha oma menüü kokkupanekul erinevaid valikuid. Eriti avatud kõigele uuele on noored. Nemad on väga hästi kursis sellega, mida tähendab võimalikult väike ökoloogiline jalajälg ning keskkonnahoid – sõltuvalt sellest tehakse ka toitumist puudutavad otsused. Meie roll on aga pakkuda laia sortimenti igale maitsele ning tabada ära trendid, samuti oleme Rimis oma ülesandeks võtnud suunata kliente tervislike valikute poole,“ lisas Margus Amor.

„Hea näite saab tuua 2015. aasta EY Põhjamaade toitumisalasest uuringust, kus selgus, et Põhjamaades hinnatakse kõige enam toitu, mis on mahe, kohalik, keskkonnasõbralik, ilma säilitusaineteta ning selge tooteinfoga. Neid märksõnu tuleb toidutootjal ning jaekaupmehel täna ja tulevikus jätkusuutlikkuse tagamisel silmas pidada,“ märkis Margus Amor.