JAGA

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo vastas täna Riigikogu infotunnis Anne Sullingu esitatud küsimusele digiarengu kohta.

Sulling rõhutas, et Eesti üks väärtuslikumaid varasid on meie e-riigi edulugu. Oleme selle abi kogunud tuntust üle kogu maailma ja sellest on saanud ka meie identiteedi osa. Viimasel ajal oleme aga murega jälginud, et valitsus ei investeeri piisavalt e-riigi arendusse. Ta küsis, miks meil asjad digivaldkonnas ei edene.

Palo selgitas, et e-riik on kindlasti üks oluline arendus, mida on alates 2000. aastast tublilt arendatud, on X-tee rajatud, ID-kaardile alus pandud jne. „Aga meie väga-väga suur murekoht, mis meid toob nendes raportites alla, on digitehnoloogiate integreerimine, milles me olime eelmine aasta kõige viimasel kohal, 20-ndal, ja sellel aastal 19-ndal ehk koha võrra küll tõusnud, aga ilmselgelt ei ole see mingi suur edusamm,“ tunnistas Palo. „Sellest tulenevalt võib täiesti selgelt öelda, et see on meie uus n-ö narratiiv, millega peab valitsuse tasemel tegema. Sellepärast, et e-riiki peab edasi arendama,“ märkis minister. Ta selgitas, et e-riik on saanud tohutult investeeringuid – sellel aastal 135 miljonit, see on pool protsenti SKT-st. Järgmiseks neljaks aastast on RES-ist, see on riigi eelarvestrateegiasse planeeritud täiendavalt 117,5 miljonit.

Palo tõi esile, et need summad on oluliselt kasvanud ja lausa kordades kasvanud, kui me võrdleme varasemate valitsustega. „Kui me aga räägime sellest uuest narratiivist ja suurest kitsaskohast ehk digitehnoloogiate integreerimisest, siis ka siin on tänane valitsus astumas jõulisi samme,“ kinnitas Palo. Tema sõnul peame aitama ka ettevõtjatel järele tulla, oma ettevõtmisi, tööstust digitaliseerida.

„See uus narratiiv ongi see, et me peame aitama järele oma erasektori,“ märkis Palo. Tema sõnul, kui erasektor ei tule järele digitaliseerimises, siis ei ole ka loota sellesse, et Eestis palgad hakkavad kasvama, elatustase kasvab. „See, et töötleva tööstuse tootlikkus on püsinud viimane kümme aastat Euroopa Liidu keskmiselt 54 protsendi juures, on midagi sellist, mis ei ole enam ainult ettevõtluse probleem, see on juba Eesti riigi probleem ja sellepärast ongi uued meetmed, olgu see siis digiauditid, mis sellest kuust avanevad, olgu selleks tootearendusmeetmed, olgu selleks KredExi täiendavad laenutagatised, et tööstuse arendamiseks laenu saada, kõik on suunatud selleks, et aidata meie tööstust järele. See on ja peab olema meie uus narratiiv,“ toonitas Palo.

Urve Palo allkirjastas täna ka paljuräägitud viimase miili määruse, mille alusel riik hakkab korraldama avalikku konkurssi kiire internetiühenduse viimiseks kodudesse, kus täna teenus puudub või ei ole piisava võimekusega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel loodud projekt aitab viia kiire internetiga liitumisvõimaluse eramute ja kortermajade kinnistu piirini. Riik toetab võrgu ehitamist 20 miljoni euroga viie aasta jooksul ning võrk rajatakse koostöös erasektoriga.

„Juuni lõpus kuulutab Tehnilise Järelevalve Amet välja avaliku konkursi ettevõtjatele, et rajada võrk piirkondadesse, kus internetiühendus puudub või ei ole piisava võimekusega. Konkursi võitja peab ka ise võrgu arendamisse investeerima ning seda eeldatavalt rohkem kui riik,“ ütles Urve Palo. Ta lisas, et projekti teostaja peab tagama tehnilise ligipääsu vähemalt viiele sideettevõtjale. „Vastasel juhul ei oleks tagatud õiglane konkurents ettevõtjate vahel. Samuti peab inimestele jääma valikuvõimalus erinevate teenusepakkujate vahel,“ sõnas Palo.

Määruse valmimisse andsid oma panuse ka teised ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ning see saadeti tagasiside saamiseks sideettevõtjatele. Viimase miili projekti arutas ka Riigikogu lairiba toetusrühm, mille liikmed andsid plaanile heakskiidu.

Riigi poolt piiratakse võrguga liitumise tasu maksimaalne suurus, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele sõltumata kaablitee pikkusest.

Aastaringselt kasutusel olevatest kodudest, kus ei ole internetiühendust või on see katkendlik, asuvad enamik maapiirkondades. Seetõttu näeb määrus ette, et riigi toel loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile. Toetusmeetmest soovitakse katta enamik aastaringselt kasutusel olevatest elamutest. Kiireks internetiks loetakse ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabitti sekundis.