JAGA

ISOVERi toodete puhul on tegemist soojustusmaterjalide maaletoojaga, kus töötatakse igapäevaselt selle nimel, et aidata luua mugavaid elukeskkondi. Kvaliteetne soojustus annab omalt poolt kindlustunde, et tuul, külm ning niiskus ei pääse elanikke kimbutama.

Asjatundlik tegutsemine ning kvaliteetsed soojustusmaterjalid on aluseks hoone soojuspidavusele ning tervislikule sisekliimale. Olgu tegu uue hoone või renoveerimisega – oma osa hoone kvaliteedi säilitamisel järgmisteks aastakümneteks on teadlikel valikutel ning asjatundlikul paigaldusel.

Soojustus – maja püsivuse alus

Tehniline konsultant Indrek Sniker kinnitab, et maja soojustuse juures mängib olulist rolli teadlik materjalide või lahenduste valik ning oskuslik paigaldamine.

„Mitmekihilises konstruktsioonis on igal kihil oma ülesanne. Seestpoolt väljapoole liikudes on kihid järgmised: siseviimistlus, aurutõkkekiht, põhisoojustus, tuuletõke, ventileerimisava ning välisviimistlus. Välisviimistluse eesmärgiks on pakkuda lisaks esteetilisusele kaitset ka tuule ja vihma eest. Puitkarkasshoone puhul paigaldatakse veeaurutõke, pehme vill ning tuuletõke,“ selgitab Sniker, lisades, et üheks oluliseks aspektiks on tuuletõkkeplaadi ja välisfassaadi vahel ventileeritava õhuvahe suurus. Tuulutusavasse altpoolt sisenev õhk väljub seina ülemisest osast läbi tuulutuskasti, akende puhul on üla- ja alaosas ka lahtised tuulutusavad. Omalt poolt aitab tuuletõke välisvoodri tagusel tuulutusõhul vältida sissetungimist põhisoojustusse. Liikuv õhk aitab märgunud fassaadikatte ja niiskunud tuuletõkke kuivatada, tõmmates endaga kaasa seest välja liikuva niiskuse.

Milliseid vigu aga hoonet soojustades kas siis teadmatusest või kiirustades tehakse? „Tihti eksitakse välisseinte soojustamisel tuuletõkke valiku ja paigaldamisega. Tuulepidavusele lisaks peab see olema vastupidav niiskusele ja temperatuurikõikumistele. Hea soojapidavusega tuuletõkkeplaatide kasutamisel katkestatakse ära külmasillad, mistõttu piirde üldine soojapidavus suureneb. Lisaks jäetakse tuuletõkke vuugid mõnikord tihendamata. Erinevad montaaživahud, mida tihti kasutakse, ei ole aga siinkohal parim lahendus, kuna need ei ole elastsed, ei oma ilmastikukindlust jne. Soovitame kindlasti pigem ettenähtud toodetega teipimist ja/või silikoonimist. Lisaks tuletame meelde, et aurutõke peab olema seespool. Kui kogemata pannakse tuuletõkkekanga asemel aurutõke või vastupidi, siis võib maja välispiire hallitama minna, vamm sisse tulla. Veeaurutõke takistab niiskusel konstruktiooni tungimist, tuuletõke vastupidi peab aga laskma konstruktsioonist niiskuse välja. Vanade majade puhul peaks alttuulutatav põranda vahe olema vähemalt 60–80 cm, muidu võivad seened hakata vohama. Renoveerimisega võib rikkuda hoone niiskusrežiimi ning puit võib mädaneda soojustuse all ära – seda juba 1–2 aastaga. Seetõttu peab seestpoolt soojustamine ja ventilatsioon olema väga hea,“ tõdeb Sniker.

Lisaks peab tuuletõke olema Indrek Snikeri kinnitusel kogu hoone ulatuses kvaliteetselt paigaldatud. Kui juhtub, et mõni tuuletõkkeplaatide omavaheline ühenduskoht või plaadi ja külgneva konstruktsiooni vaheline kokkupuutekoht on halvasti tehtud, puhub tuul seisva õhu villa sees liikuma – koht jääb külm ning tekkinud niiskus võib põhjustada hallitust. Alati tasub eelistada koheselt teibitavat tuuletõket,  mis annab parema tulemuse.

ISOVER FACADE uusehituslahendus

Kaasaegseim ja populaarseim tuuletõke on ISOVER RKL 31 FACADE, mille paksused on vahemikus  25 kuni 100 mm. Sellel tootel on mitu head omadust: väga hea soojapidavus, tulekindlus, kujupüsivus ja mõõtmete stabiilsus,“ selgitab Sniker, lisades, et soojustuse paigaldamisel tasub alati eelistada  Facade pinnakattele sobivat ISOVER  teipi. Teipimistöödeks on parim aeg aprillist oktoobrini, kuna tööks sobilik soovituslik temperatuur on kuni +5 kraadi. Tuulutatavad ventileerimisavad oleks hea kaitsta putukavõrguga, samuti näriliste vastu hiiretõkkega.

Igale hoonele sobilik soojustusmaterjal

Olenevalt hoonest või soojustatavast kohast on erinev ka soojustamiseks sobilik tuuletõkkeplaat. „ISOVER-i klaasvillast tuuletõkkeplaate on kaht tüüpi: pehmed ja jäigad. Puitkarkassi peale peab pehmetel plaatidel panema kinnitusliistu alla nn distantspuksid, mis aitavad vältida tuuletõkkeplaatide kokkusurumist. Jäikade tuuletõkkeplaatide puhul pole vaja distantspukse kasutada. Praegu on populaarseim valik ISOVER KL33, mille näol on tegu hästi soojapidava tuuletõkkeplaadiga. Tähele tasub panna, et mida väiksem on number, seda parem on tuuletõkkeplaadi soojajuhtivustegur,“ selgitab Sniker.

Müügijuhi sõnul krohvitakse kivihoonete puhul ISOVER FS-30 FACADE, ISOVER FL ühe kihina, kuna tegemist on piisavalt tugeva pinnaga ning mehaanilised vigastused on välditavad. „Kui teha sein tellisvoodriga, siis tasub panna soojustus ja tuuletõke koos ning ISOVER OL33 fassaadi. Sellel on 3 paksust, millest 205 mm kõige paksem. Paigaldatakse tüüblite ning ankrutega seina. RKL FACADE on parim valik, sel on roostevaba ankrusüsteem ning vuugid teibitakse ära. Lisaks tuleks paigaldada kindlasti õhuvahe soojustus ning tuletõke vahele.

RKL FACADE renoveerimislahendus + Termofix

Sokli soojustamiseks on parim lahendus STYROFOAM 250 SL-A-N plaadid, mille puhul paraneb tuntavalt hoone niiskus- ja tulekindlus, need on vastupidavad survele ning pinnase külmumus- ja sulamistsüklitele. Vill on ainuke erinev materjal, millel need omadused olemas. Uutel materjalidel, millel soojusjuhtivus parem, on villakiht akustika pärast lisatud. Vaakumpaneel tekitab konduktsiooni, soojuse ülekannet materjalist materjali ei toimu. Klaasvill koosneb 80% taaskasutatavast klaasvillast. Tootmisel kasutatakse biogaasi ehk tegemist on keskkonnasõbraliku tootega.

Tuulutatava välisfassaadi lisasoojustamise lahendus – RKL 31 Facade

Energiatarve hoonete kütmiseks, ventilatsiooniks, jahutuseks ja valgustuseks on märkimisväärne ning ehitise elamismugavusi on seetõttu mõistlik parandada lisasoojustusega. Lisasoojustamine annab juurde energiasäästu ning tasub end ära juba mõne aasta jooksul vähenevate küttekulude näol.

„Heaks lahenduseks on siinkohal ISOVER RKL-31 FACADE 75 mm–100 mm kombineeritud soojustus- ja tuuletõkkeplaat. Tegemist on mineraalvillast spetsiaalse pinnakattega tuuletõkketootega, mida võib kasutada TP1, TP2 kui ka TP3 tulepüsivusklassi hoonetes. Tegemist on ilmastikukindla, kuid veeauru läbilaskva kattega ehk niiskustehniliselt hea lahendusega,“ selgitab ISOVER-i müügiesindaja Jürgen Pukk.

Tegu on väga hea soojapidavusega tootega. RKL 31 Facade 75 mm plaadi puhul saavutatakse välisseinale soojapidavus, mis on samaväärne klassikalise lahendusega – 100 mm keskmise soojapidavusega mineraalvill paigaldatuna puitkarkassi vahele, mis väljastpoolt kaetud õhukese puidupõhise tuuletõkkeplaadiga. ISOVER RKL-31 FACADE lahenduse puhul on veel eeliseks külmasillavaba kinnitus TermoFix kinnituskomplekti abil aluspinnale. Konstruktsiooni tuulepidavuse tagamiseks tuleb RKL FACADE plaatide kõik liitekohad tihendada VARIO/FACADE KB3 60 mm laiuse teibiga. Kohtades, kus tuuletõkkeplaat liitub muude konstruktsioonidega, tuleb tuuletõkkeplaadi ning konstruktsioonide liitmiseks/tihendamiseks kasutada ilmastikukindlat neutraalsilikooni, mis tagab elastse ühenduse.

„Plaatide omavaheliste ühenduskohtade tihendamine teibiga tuleb teostada samal päeval, kui toimub plaatide paigaldamine. Seeläbi välditakse võimalikku niiskuse tungimist plaatide vahele ning võimalust, et tugev tuul ei hakka Facade pinnakatet lahti rebima. Teipi kulub 1 m2 kohta 1,2 jooksvat meetrit, kuid arvestada tuleks pigem 1,4–1,5 jooksva meetriga,“ selgitab Pukk. Kui sein vajab loodimist, tuleks paigaldada vajalikud kõrgendused TermoFix kinniti ja nn tuulutusliistu vahele. Nurkade tihendamisel on nutikas eemaldada ühel plaadil põhisoojustuse osa ning jätta pinnakate tervikuna alles,“ lisab Jürgen Pukk.

Puistevill – hõlpsaim võimalus soojustamiseks

ISOVER-i müügiesindaja Ardo Aolaid kinnitab, et puistevilla kasutatakse horisontaalsete pindade puhul, näiteks pööninglagede ning suuremate vahelagede soojustamisel. Puistevilla saab paigaldada ka vertikaalselt seintesse, kuid sel juhul on tarvilik täpne teave toote sobivuse kohta ning oskuslik paigaldus.

InsulSafe puistevill

„Puistevilla on erinevat. On tootmisjääkidest tehases valmistatud puistevill ning otse liini peal toodetud, lisaks veel nii-öelda isevalmistatud. Kindlasti soovitame eelistada maaletoojate poolt pakutavat puistevilla, kuna sel juhul on garanteeritud toote kvaliteet ja tootele omistatud nõuded. Võime kinnitada, et tootel ja tootel on vahe. Soojapidavusnäitaja on materjalidel küll sama, kuid alt minnakse paigaldusega. Näiteks puistevilla ISOVER Insulsafe puhul on ette nähtud tehasepoolne paigaldustihedus 15 kg/m3. Seda puistevilla on võimalik panna juba eelnevalt paigaldatud soojustuse peale ning kasutada lisasoojustusena. Analoogsete kivivillast puistevilla toodete puhul on sama soojapidavuse saamiseks paigaldustihedus 30–45 kg/m3 kohta.

„Mida aga valesti tehakse – tihti ei tea tavaline paigaldaja ega tellija, milline on tegelikult tootele ette nähtud puistevilla paigaldustihedus kg/m3. Tagajärjeks oskamatust paigaldamisest on alasoojustatud konstruktsioon ning tellija loodetud soojapidavuse kokkuhoiust ei ole juttugi. Selle tulemusena on tekkinud  rahvalegend, et puistevillaga soojustades vajub soojustusmaterjal hiljem ära.

ISOVER Insulsafe paigaldustihedus on 15 kg/m3 ja KV-041 puistevilla paigaldustihedus on 22 kg/m3, kuid materjalide soojapidavus on võrdne. Kindlasti tuleb eelnevalt arvestada sellega, et mõlema puistematerjali lubatud maksimaalne järelvajumine on arvestuslikult 5% paigaldatava kihi paksuse kohta. Siinkohal on oluline, et paigaldustööde käigus paigaldatakse koheselt ette nähtud maksimaalne järelvajumise jagu materjali ära. Hilisem lisatööde teostamine võib osutuda väga kulukaks ja aeganõudvaks.

Eritehnika ja oskuste vajadus on puistevillade paigaldamisel oluline, samuti kitsaskohtade adumine. Täpsemat infot leiab kodulehelt isover.ee/nõuanded/soojusta-ise. Kui tellite soojustamistööd ISOVER-i koostööpartnerite käest, käib kompententne paigaldaja eelnevalt objektiga tutvumas ning oskab soovitada, mis tuleks enne puistevilla paigaldamist ära teha.

Millele mõelda enne puistevilla paigaldamist?

Teenuseosutaja oskab ka märgata, millele tuleks eelnevalt tähelepanu pöörata, seepärast tasub kindlasti pöörduda asjatundjate poole. „Kindlasti tuleks enne puistevilla paigaldamist teha selgeks, kas ja kuidas kasutan soojustatavat ruumi, näiteks pööningut ning kas seal on kommunikatsioone, on mul vaja seal ringi liikuda. Kuidas sinna ligi saab, kust tuleb elekter ning kas pööningul on ventilatsiooniagregaat. Kui jah, tuleb sellega arvestada ning ehitada eelnevalt käigutee, sest puistevilla sees ei tohi liikuda. Samuti, kui on olemas korsten, siis võiks tuleohutuse seisukohalt olla käigutee tehtud. Elektrikaablit ei tohi soojustusvilla sisse jätta, kuna see võib põhjustada kaablite ülekuumenemist. Tulekahju oht tuleb minimeerida,“ loetleb Aolaid.

Vario paigaldus

Kindlasti ei tohi unustada tuulesuunajaid ja tuulutuse olulisust, sest tarvidus on suunata õhk puistevillast ülespoole katuseharja suunas ning sealt tuulutusavade kaudu õue tagasi. Aurutõkke puudumisel või kui see lekib, liigub õhuniiskus üles ja rikub katuse ära. Paigaldades auru- ja õhutõkke hoone sisemisele küljele, on ka sarikad kuivad, mädanikku-hallitust ei ole. Ruumi eelnevalt koristama ei pea, kui olemasoleval põrandal olev saepuru või muld on kuiv, siis ei pea pinda puhastama ning see võib sinna jääda.

Tervislik siseõhk – hoone sisekliima allikas

Lisaks soojustusele ei saa üle ega ümber ka tervisliku sisekliima puhul siseõhust. „Kvaliteetne siseõhk on üks elukvaliteedi määravaid aspekte. Ruumides peab siseõhk olema puhas, ventileeritud, paraja niiskuse ja mugava temperatuuriga. Õhu liikumine toas ja konstruktsioonis peab olema kontrollitav. Vabalt läbi piirdepragude puhuvat õhku ei saa võtta kui loomulikku ventilatsiooni – selline õhu liikumine ei ole kontrollitav, juhitav ega vajadusel filtreeritav. Kui näiteks niiskuskahjustuste tagajärjel on piirdesse tekkinud hallitus, kannab kontrollimatult liikuv õhk hallituse eosed siseruumi. Läbi põranda võib ruumidesse tungida ka radooni,“ on õhutihendustoodete eest vastutava Ardi Saluse kinnitusel võimalik omalt poolt palju ära teha tervisliku sisekliima loomisel.

Tema sõnul võivad ka ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded olla õhutihedad. Värske õhk pääseb sel juhul ruumi värskeõhuklappide kaudu – ventilatsioon on kontrollitav ja õhk vajadusel filtreeritav. „Hea sisekliima seisukohalt mängivad peamist rolli toimiv kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Halva õhutiheduse tõttu võivad hoone soojakaod läbi piirete olla oluliselt suuremad,“ tõdeb ta, lisades, et õhutiheduse saavutamiseks on erinevaid võimalusi. Osade lahenduste puhul ei ole tarvis täiendavat veeauru- ja õhutõkkekihti paigaldada, kuna näiteks betoonsein on juba ise piisavalt tihe. Tuleb vaid tihendada paneelide liitekohad. Kergplokkide puhul saavutatakse aga veeauru- ja õhutihe kiht sisepinna krohvimise teel. Puitkarkasskonstruktsioonide puhul on vajalik õhu- ja aurutõkkesüsteemi kasutamine. Kasutatakse selleks siis üldjuhul PE-kilet või muutuva veeaurutakistusega membraane.

Vario veeauru- ja õhutiheduse süsteem

Õhu- ja aurutõkkesüsteemile esitatavateks nõueteks on, et see peab olema õhutihe, ulatuma üle kogu hoone välispiirde pindala, õhu- ja aurutõke ning selle kinnitussüsteem ja liitekohad peavad vastu pidama hoone kogu kasutusea jooksul mõjuvatele koormustele ning süsteem peab olema reaalselt ehitatav.

„Juba ammusest ajast on teada-tuntud meetodiks sügiseti akende vahede vatiga kinni toppimine. Ka see oli abiks tuule läbipuhumise vastu. Tänapäeval on uksed ja aknad valmistatud nii, et täiendavat tihendamist ei ole tarvis. Maja ehitamise ajal on oluline avatäidete õhutihe liitmine konstruktsiooniga. Võimalusi on selleks mitmeid – olgu siis ühe võimalusena kasvõi teipimine. Peamine on valida õigesse kohta õiged materjalid, et ei tekiks hiljem niiskuskahjustusi,“ sõnab Salus.

Isover pakub siinkohal õhu- ja aurutõkkesüsteemi Vario®, mis on ruumide õhutihedamaks ja niiskuskindlamaks muutmise terviklik süsteem. Koos kohandatud tihendustoodete sortimendiga saab õhu- ja aurutõkke omavahelised liitekohad, samuti ka õhu- ja aurutõkke ning muude hooneosadega liitumise kohad muuta õhutihedaks. Korralik piirde õhutihedus on aga energiatõhusa lahenduse väga oluliseks ja lahutamatuks osaks.

Õhutiheduse mõõtmine

Et olla kindel sõlmede õhupidavuses, on Isoveril võimalus teostada ehitusaegset lekketuvastust IsovAir testiga. Testi käigus tekitatakse ruumides 50 Pa üle- või alarõhk ja koostöös ehitajaga tuvastatakse ning parandatakse leitud õhulekke kohad. Testi teostamiseks on parim aeg vahetult pärast õhu- ja aurutõkkekihi paigaldamist, kui on võimalik veel tihendustöid teha. Kui lekkeid rohkem ei leita, võib hakata tegelema siseviimistlusega.