JAGA

Ligikaudu kaks kuud tagasi maandusin Tallinna lennujaamas ning algas minu teenistus Hiina suursaadikuna Eestis. Ei läinud kaua aega, kui mulle avaldasid muljet Eesti ilus loodus, tugev majandus, dünaamiline ühiskond ja sõbralikud inimesed, rääkimata maailmaklassi e-teenustest. Hiina suursaadikuna Eestis usun, et meie riigid saavad teha ja peaksid tegema koostööd rohkemates valdkondades, kasutades ära meie majanduste tugevaid külgi, sest need täiendavad üksteist ja meil on palju ühiseid huve.

Li Chao, Hiina suursaadik Eestis

Eesti on olnud aastaid Hiina partner Euroopa Liidus ja Baltikumis. Eesti on ka üks meie partneritest, kes viib ellu algatust „Üks vöö, üks tee“ ning Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahelist koostööd, mida tuntakse ka 16+1 koostööna. Pärast diplomaatiliste suhete sisseseadmist 1991. aastal on Hiina panustanud Eestiga sõbraliku läbisaamise edendamisse võrdsuse, vastastikuse austuse ja mõlemale poolele kasuliku koostöö vaimus. Meie koostöö kaubanduse, investeerimise, põllumajanduse, tervishoiu, kultuuri, hariduse ja energeetika vallas on edukas ja toonud meie ettevõtetele ja inimestele käegakatsutavaid tulemusi.

Hiina muutub kõigis valdkondades veelgi avatumaks, langetatakse imporditariife autodele, mõnedele igapäevastele tarbekaupadele ja muudki.

Viimastel aastatel on meie riikide valitsused intensiivsemalt hakanud arendama tihedamaid ärisuhteid. Põlevkivil töötavast elektrijaamast Jordaanias, mille arendamises lõid kaasa Hiina, Eesti ja Malaisia ettevõtted, on saanud esinduslik suuremahuline projekt väljaspool Eestit. Ühisettevõte Post 11, mille asutajateks on Eesti Omniva ja Hiina SF Express, on e-kaubandusele ja logistikale tuginev edukas ärimudel. Hiina sõiduteenuse gigant Didi Chuxing on nüüdseks Taxify strateegiline partner. Eesti puitmajad, piima- ja kalatooted on leidnud tee Hiina turule. Peale selle on kaks riiki teinud tihedat koostööd 16+1 rühmas, mis on andnud palju häid tulemusi. Meie riikide ühised saavutused leiavad üha rohkem tunnustust ja usume, et suudame luua tulevikus veelgi tugevamaid suhteid.

Minu usaldus Hiina ja Eesti vahelise tihedama koostöö vastu tuleneb ka minu kodumaa väljavaadetest. 2013. aastast on Hiina teinud vaevanõudvaid jõupingutusi, et läbi viia struktuursed reformid, suunates rohkem tähelepanu ja ressursse innovatsioonile. Võin uhkusega öelda, et meie jõupingutused on vilja kandnud. Hiina kiirraudteed, e-kaubandus, mobiilmaksed ja jagamismajandus on maailmas esirinnas. Digimajandus kujundab Hiina majandusmaastikku kogu aeg. Viimase kahe aasta jooksul on digimajandus andnud rohkem kui 30% Hiina SKTst ning see protsent kasvab 2035. aastaks kiiresti üle 50%. Digimajanduse jõudsa arenguga käsikäes kasvavad ka uued tegevusharud ja uued ettevõtted ning tekib uus mudel, mis on toonud lugematul hulgal võimalusi ettevõtetele nii kodu- kui ka välismaal.

Samas, kuivõrd Hiina inimestel on tänu reformile rohkem raha, mida kulutada, ning tänu viimase neljakümne aasta jooksul toimunud avanemisele on Hiina kasvanud suure potentsiaaliga üleilmseks turuks. Tarbimise osa Hiina SKT kasvus on viimase viie aasta jooksul suurenenud 54,9%lt 58,8%ni. Eraisikute sissetulek on samal perioodil kasvanud majanduskasvust kiiremas tempos ehk keskmiselt 7,4% aastas, pannes nii aluse maailma suurima keskmise sissetulekuga inimeste grupi kujunemisele. Viimase viie aasta jooksul on internetiostude maht Hiinas kasvanud aastas keskmiselt üle 30%, kui tarbekaupade jaemüügi keskmine aastakasv on samal ajal olnud 11,3%. Prognooside kohaselt hakkab Hiina järgmise viie aasta jooksul importima kaupu ja teenuseid 10 triljoni USA dollari eest ja meelitab ligi välisinvesteeringuid 600 miljardi USA dollari väärtuses.

Hiina korraldab 05.-10. novembril Shanghais China International Import Expo. Osalemise on kinnitanud rohkem kui 180 riiki. Loodan, et Eesti ettevõtted haaravad võimalusest oma tooteid ja teenuseid ostjatele tutvustada.

Sellel aastal on Hiina reformi ja avanemise neljakümnes aastapäev. 1978. aastal vastu võetud poliitika on muutnud suletud ja mahajääva majandusega riigi maailma suuruselt teiseks majanduseks, suuruselt teiseks kauplejaks, suuruselt teiseks välisinvesteeringute tegijaks ja suuruselt teiseks välisinvesteeringute sihtriigiks. Viimase viie aasta jooksul on Hiina panus maailma majanduskasvu olnud keskmiselt rohkem kui 30%. Oma edu toonud kogemuse najal teeb Hiina uusi jõupingutusi, et veelgi toetada avanemist kõigis valdkondades. Me kavatseme alandada imporditariife autodele, mõnedele igapäevastele tarbekaupadele ja muudki. Me avame oma turgu rohkem, et parandada kohaliku tööstuse taset ja väliskaubanduse tasakaalustatud arengut, pakkudes nii Hiina tarbijatele suuremat valikuvabadust. Me kavatseme ka edendada välisinvesteeringute stabiilset kasvu. Hiina üldine tootmissektor avatakse täielikult ning laiendatakse juurdepääsu sellistele sektoritele nagu telekommunikatsioon, meditsiiniteenused, haridus, eakate hooldamine ja uutel energialiikidel töötavad sõidukid. Välismaistele investoritele tagatakse maksude edasilükkamine Hiinas teenitud kasumi investeerimisel. Välismaise investeeringuga loodavate ettevõtete asutamine tehakse lihtsamaks ning äriühingu dokumendid ja registreerimine vaadatakse läbi üheaegselt.

Üks abinõu on China International Import Expo korraldamine Shanghais, mida Hiina võõrustab selle aasta 5.–10. novembril. Hiina on valmis tervitama maailma avasüli ja jagama oma suurt turgu ettevõtetega kõikjalt maailmas. Siiani on oma osalemist kinnitanud rohkem kui 180 riiki või piirkonda. Leedu on esimene riik, kes oma osalemise kinnitas. Loodan, et Eesti ettevõtted haaravad võimalusest ära kasutada Expo oma toodete ja teenuste tutvustamiseks ostjatele Hiinast ja mujalt maailmast.

Eestit kutsutakse Baltikumi Silicon Valleyks. Samuti on Eestit tunnustatud digiühiskonna eduka mudelina. Võrreldes Eestiga on Hiina jõudnud e-teenuste arendamise valdkonda hilinemisega, kuigi oleme maailmas mõnede digilahenduste juhtivaid pakkujaid. Hiina valitsus on võtnud endale ülesandeks valitsusteenuste Interneti-mudelit edasi arendada. Üks vahenditest on välja töötada valitsuse infosüsteemi ühilduvus ja ühendada infosaared. Eesti rikkalik kogemus ja asjatundlikkus e-teenuste vallas tuleb selles mõttes kindlasti kasuks. Eesti valitsus liitus eelmisel aastal ametlikult ka algatusega „Üks vöö, üks tee“. Meie valitsused töötavad nüüd koos, et ellu viia digitaalse Siiditee vastastikuse mõistmise memorandumit ja e-kaubanduse alast koostööd, mis võib avada meie ettevõtetele palju võimalusi.

See on suurepärane võimalus Hiina ja Eesti vahelises kaubandus- ja investeerimisalases koostöös. Hiina on valmis töötama Eestiga õlg õla kõrval, et tugevdada meie praktilist koostööd algatuse „Üks vöö, üks tee“ ja 16+1 raames ja saavutada mõlemale poolele kasulikke tulemusi. Mina ja minu meeskond teeme kõik selleks, et ehitada sild Hiina ja Eesti ettevõtete vahele. Loodan väga, et rohkem Eesti ettevõtteid hakkab osa võtma messidest ja huvituma ärivõimalustest Hiinas, riigis, mis liigub innukalt edasi uues ajajärgus.

Autor: Li Chao, Hiina suursaadik Eestis