JAGA

1970ndate lõpus USA kaitseministeeriumi välja töötatud GPS (global positioning system) on olnud asukoharakenduste seas nii kaua domineeriv, et lühendit kasutatakse paljudes keeltes positsioneerimissüsteemi sünonüümina. Sõna „geps” on koos žileti, polaroidi ja kseroksiga jõudnud ka eestlaste igapäevasesse sõnavarasse. „Geps“ on küll juurdunud tugevalt meie keelekasutusse, kuid sisu selle sõna taga võib peagi tähendada hoopis Galileod, sest GPSile on jõudsalt kannule astumas Euroopa oma süsteem Galileo, mis on uuem ja palju täpsem.

Kaarel Hanson. CGI Eesti kosmosevaldkonna ärijuht

Galileo alustas 15. detsembril 2016. aastal, olles kolmas navigatsioonisüsteem GPSi ja venelaste Glonassi kõrval. Galileo arendamises löövad teiste seas kaasa ka Eesti spetsialistid. GPSist ja Glonassist sõltusid kuni möödunud aasta detsembrini kõik positsioneerimisteenuse kasutajad.

Kosmosetehnoloogia arendamine ning sellesse panustamine määrab paljuski riigi, tegelikult kogu maailmajao võimekuse. Euroopa satelliit-navigatsioonisüsteemi vajalikkuses ning tähtsuses pole võimalik kahelda – peame olema võimalusel sõltumatud nii Ameerikast kui Venemaast.

Täisvõimekuse saavutab Galileo 2020. aastaks, kui orbiidile jõuavad viimased satelliidid, misjärel on neid kokku 30, sh töötavaid 24 ja 6 varusatelliiti. Eesti insenerid firmast CGI Eesti AS on viie aasta jooksul Galileo satelliitside maapealsete juhtimissüsteemide tarkvaraarendusse panustanud ligi 15 000 inimtöötundi. Süsteemid vajavad täiustamist ja tehnoloogia areneb, mis tähendab, et Eesti kosmoseriigi staatus ei lõppe ka pärast täisfunktsionaalsuse saavutamist.

Muide, üks Galileo satelliitidest kannab nime Eesti lapse Milena järgi, kes võitis 2011. aastal Galileo kosmoseteemalise joonistusvõistluse. 200 miljonit eurot maksev kosmoselaev Milena lennutati kosmosesse 22. augustil 2014 ESA Lõuna-Ameerika kosmodroomilt Kouruoust Prantsuse Guajaanast.

Kärdla on Euroopale eeskujuks

GPS sai valmis eelmise sajandi lõpukümnenditel, mis annab värskelt käivitunud Galileole suure eelise: uuemad tehnoloogiad ja uuemad seadmed. Galileo satelliidid asuvad kaugemal orbiidil ja on seega asukoha määramiseks paremini „nähtavad“. Euroopa aatomkellad on täpsemad. Galileo loomisel on arvestatud, et süsteemi saaks hakata kasutama järgmise põlvkonna tehnoloogia – isesõitvad ja vajadusel ise hädaabiga ühendust võtvad autod, asjade internet, nutikodu, nn aruka linna teenused ja tõenäoliselt veel uued lahendused, mille peale me praegu veel pole tulnud.

Galileo avalik teenus võimaldab hetkel, kui orbiidile on viidud pisut enam kui pooled satelliidid, määrata asukohta täpsusega neli meetrit. GPSist on see tulemus oluliselt parem. Kommertsteenuse puhul on täpsus umbes meeter. Autot sellise täpsusega veel ei pargi, aga korrigeerimissüsteemide (maapinnal asuvad nn referentsjaamad) toel töötavates rakendustes, näiteks maamõõtmises, on Galileo täpsus umbes sentimeeter.

Geostatsionaarseid ehk maaga koos pöörlevaid (maapinna suhtes ühel kohal paiknevaid) satelliite ja nende andmeid kasutatakse juba muu hulgas ka näiteks lennujaamades. Eestis on selline ülitäpne, lennukite automaatset maandumist võimaldav süsteem käivitamisjärgus Kärdla lennujaamas.

Galileo seob Euroopa lahti Putinist ja Trumpist

Galileo toel pakutavaid teenuseid on praegu neli: täpsem, krüpteeritud ning segamis- ja katkestamiskindel navigatsiooniteenus, tugi hädaabioperatsioonidele, aja sünkroniseerimine ja turvalised teenused avaliku sektori asutustele.

Äriliselt kasutuselt pole Galileo GPS-iga veel võrreldav – Galileo signaali vastuvõttu toetab praegu kõigest kaks nutitelefoni: BQ Aquaris X5 Plus ning Huawei Mate 9. Ma ennustan, et ülekaaluka täpsuse ja töökindluse juures on kommertsedu vaid aja küsimus. Järgmisest aastast peab kõikidel Euroopas toodetud autodel olema juba Galileo positsioneerimissüsteem.

Riigisektori jaoks on esmatähtis, et navigatsioonisüsteem oleks turvaline ja krüpteeritud. Politsei, päästeteenistus ega sõjavägi ei saa sõltuda kolmandate riikide positsioneerimisteenusest. Eriti kriisiolukordades ning võttes arvesse seda, kui ettearvamatult võivad eskaleeruda riikide omavahelised suhted. Galileo Public Regulated Service (PRS) on Euroopa avaliku sektori jaoks ainuvõimalik lahendus, tagades sõltumatuse terrorirünnaku või sõjalise konflikti puhul.

GPSi ja Glonassi kontrollivad vastavalt USA ja Venemaa militaarvõimud ning maailma geopoliitiline olukord on ennustamatu. Samal ajal on aga Euroopa Komisjoni hinnangul 6-7% Euroopa majandusest sõltuv positsioneerimis- ja aja sünkroniseerimisteenusest. Kindel ja hea tunne teada, et ükskõik, mis ka Putini ja Trumpi peas ei toimu, saab Euroopa majandus ja Euroopa kodanik Galileo positsioneerimissõltumatusele kindel olla juba seetõttu, et see allub tsiviilkontrollile.

Autor: Kaarel Hanson, 
CGI Eesti kosmosevaldkonna ärijuht