JAGA

Seda posti nimetatakse pollariks (ingl bollard) ja see sõna tuleneb sadamakaidel esialgu kasutusele võetud postidest, mille ümber pandi laeva kinnitusotsad. Nüüdseks on needsamad raudpostid jõudnud tänavatele, kus kannavad juba hoopis teistsugust eesmärki – tagada turvalisus.

Pollarite esmane eesmärk oli oluliste hoonete kaitsmine ja sealt edasi on saanud need üha enam kasutust avalikus ruumis viibivate inimeste turvalisuse tagamisel. Postidega saab ääristada kõnniteid, et kaitsta jalakäijaid, piirata rahvarohkeid kogunemiskohti, takistamaks sõidukite pääsu keelatud alale.

Kui aga minna sügavamale, siis olgugi, et maailm on pidevas muutumises, on paljusid piirkondi erinevad ohud suuremal või väiksemal määral alati varitsenud. Viimastel aastatel oleme kuulnud meediast, kuidas on sagenenud veoautode rünnakud massiüritustel, jõuluturgudel või juhuslikus tänavanurgakohvikus. Sageli kurbade tagajärgedega. Nii mõnigi neist ei oleks täitnud oma eesmärki, kui sõidukite läbipääsuala oleks olnud piiratud spetsiaalselt turvalisuse eesmärgil paigaldatud teetõkisega. Selge, et kõiki asukohti 100% piirata ei saa ega jõua ning kõiki ohte ei ole võimalik ennetada. Küll aga saab kogemustest õppida ja tagada meie lähedal olevate inimeste turvalisus.

Kui tulla laiast maailmast koju Eestisse, tegeletakse siin juba ka teatud alade piiramisega. See kannab üllast eesmärki ja loodetavasti liigume üha enam samas suunas edasi. Huvitav näide on möödunud jõulude ajast, mil Tallinna vanalinnas toimus rahvarohke jõuluturg. Turvalisuse peale küll mõeldi – paigaldati betoonist tõkised ning ka osalisel selliselt, et neid oleks võimalik vajadusel sõidukite läbipääsuks hõlpsasti teisaldada. Kõik õige! Ainult et betoontõkise paigaldamine ja teisaldamine ei ole kindlasti mugav ega ka väga operatiivne tegevus. Tänapäeva tehnoloogia abil on loodud pollarid, mis esialgseks paigaldamiseks vajavad küll kapitaalset tööd, kuid on hüdrauliliselt juhitavad ning tõkise n-ö aktiveerimiseks ja deaktiveerimiseks piisab piltlikult öeldes nupuvajutusest. See tähendab, et teetõkis on omal kohal aasta ringi ning vajadusel, näiteks operatiivsõiduki läbipääsuks, saab pollari maa sisse peitu langetada. Pollareid on võimalik siduda ka läbipääsulahendustega, nagu tehakse näiteks tavaliste tõkkepuu läbipääsude puhul. See tähendab, et läbipääsu on võimalik automatiseerida numbrituvastussüsteemi abil, mille juhul luuakse n-ö white list sõidukitest, kes on piiratud alale lubatud ja kui sõiduk ilmub tuvastuskaamera vaatevälja, aktiveerub pollar, vajub maasse ja laseb sõiduki läbi. Muul ajal on pollar üleval ja piirab sinna mitte lubatud sõidukite läbipääsu. Neid nimetatakse automaatseteks pollariteks.

Veel ühe näitena toon meil juhtunud ebameeldivad olukorrad, kus erinevatel põhjustel on sattunud sõidukid bussipeatustes ootavate inimeste sekka. Kui minu või Sinu, armas lugeja, lähedane või laps oleks sel hetkel seal peatuses viibinud, siis me kindlasti oleks tahtnud teha kõik, et neid kaitsta. Mis sest, et tegemist ei pruugi alati olla rünnakuga, siiski võivad sellised juhused ette tulla ka muudel põhjustel, olgu selleks juhi tervislik seisund, muul põhjusel tekkinud avarii ja seetõttu juhitavuse kaotanud sõiduk vms. Sellistes olukordades aitaks pollar takistada kaitsetult ja pahaaimamatult seisvaid inimesi. Taolistes asukohtades, kus sõidukite läbipääsu pole vaja tagada, kasutatakse statsionaarseid pollareid. Need on fikseeritud raudpostid, mõeldud eraldamaks selgelt jalakäijate ja sõidukite liiklemisala.

Kuid kuidas see raudpost turvalisuse siis tagab, kui sõidetakse vahel mitu elektriposti pikali, enne kui sõiduk alla annab? Siin seisneb erinevus materjalides ja paigaldusmeetodites. Pollaritele on kehtestatud omad turvaklassid, millistest materjalidest neid toodetakse, millistes mõõtmetes jne. Nende paigalduseks valmistatakse spetsiaalselt ettekirjutatud nõuete järgi vundament, mis seob pollari tugevalt maapinnaga. Pollareid toodetakse erinevaid, seda just silmas pidades kasutuspiirkonda. Arvestades ka sõidukite iseloomu ja võimalikku liikumiskiirust, mis antud alal reaalne olla võiks. On pollareid, mis on mõeldud sõiduautode kinnipidamiseks ka juhul, kui seda üritatakse pikali sõita, kui ka selliseid, mis ilma vaevata peatavad suurel kiirusel liikuva veoki. Mis neist sõidukitest kokkupuutel pollariga järele jääb, pole sugugi ilus, kuid võimalikud ohus olnud elud on päästetud.

Asutused, olgu riiklikud või suuremad erasektori tegijad, hoolige meie inimeste turvalisusest!

Artikli autor: Rainer Saaron, Hansab AS müügi- ja turundusdirektor

Hansab on Eestis, Baltikumis, Valgevenes ja Soomes Euroopa suurima pollaritootja ATG Access ametlik esindaja ning paigaldus- ja hoolduspartner.