JAGA

Lisaks silmaga nähtavale naftareostusele võivad Läänemerd ohustada ka nähtamatumad ohud, näiteks reoveega merre sattunud ravimijäägid. Või ei olegi enam küsimus, kas ohustavad, vaid kui suures ulatuses ohustavad? Teadlaste abiga saame teada.

ELi rahastatud CWPharma projekti raames on alanud ravimite toimeaine jääkide sõeluuring kuue jõe valglas eesmärgiga saada parem ülevaade Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikatest, heitkogustest ja analüüsitud kontsentratsioonidest keskkonnas.

Eestis tegeleb proovide võtmisega  Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). Proove võeti nii suvisel kui ka talvisel perioodil kolme reoveepuhasti (Pärnu, Türi, Paide) sisse- ja väljavooludest ning reoveesettest. Roosna-Alliku kalakasvatuse väljavoolust võeti veeproovi kahel korral ning ühel korral põhjasetteid. Lisaks võeti kahel korral proove ka ühe haigla reoveest, mida ühiskanalisatsiooni juhitakse.

“Oleme juba võtnud proove kuuest jõest ja mitmetest Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Poola ja Rootsi reoveepuhastitest. Uuringu eesmärk on hinnata ravimijääkide üldisi heitkoguseid Läänemere piirkonnas,“ ütles projektijuht Noora Perkola Soome Keskkonnainstituudist.

Foto: Svetlana Dulberg

Fotol: Vallo Kõrgmaa Keskkonnauuringute Keskusest võtmas proove Paide reoveepuhasti reoveesettest.

“Praegu käib võetud proovide analüüsimine meie Helsingi laboris, kus analüüsitakse umbes 80 erineva ravimi toimeaine sisaldust. See on esimene kord, kus uuritakse süstemaatiliselt erinevatest riikidest võetud ja erinevaid proove, mistõttu saadud tulemused on tegelikult võrreldavad ning võimaldavad hästi hinnata nii heitkoguseid kui võimalikke tulipunkte.”

Vajame rohkem teavet nii ravimitest kui nende mõjust keskkonnale

Ehkki me vajame ravimeid ning vahel päästavad ravimid inimelusid ja ka koduloomi, võivad need osutuda keskkonnale kahjulikuks. HELCOMi koostatud uuringuaruanne ravimijääkide kontsentratsioonidest ja mõjudest Läänemeres (2016) tõi välja paljud lüngad Läänemere piirkonda puudutavates teadmistes.

CWPharma projekt püüab mitmed neist lünkadest täita. Näiteks analüüsib CWPharma ravimitööstuse, haiglate, prügilate, kala- ja linnukasvanduste ning olmereoveepuhastite heitvett. Selleks, et selgitada välja ravimijääkide leidumist Pärnu jões, võeti vee- ja põhjasetete proove kolmest erinevast punktist (suunaga allavoolu): a) Peale Esna jõe suubumist, enne Paide linna, b) Jändja paisu juures ja c) Pärnu jõe suubumisalal Pärnu lahte.

“Teame juba, et inimeste ravis kasutatavate ravimite jääke leidub reoveepuhastite heitvees ning mõnede laialdaselt tarvitatavate ravimite nagu näiteks kodeiini jääke on leitud ka Läänemerest püütud kalades. Samas ei tea me, kui palju jõuab ravimeid keskkonda mitmetes piirkondades, ning veelgi vähem teame, missugust mõju avaldavad need ained keskkonnale. ”

“Veelgi olulisem on küsimus veterinaarravimite kasutamise kohta. Just seetõttu võtame proove ka kala- ja linnukasvanduste lähedal paiknevatest veekogudest ning põldudelt, mida on väetatud sõnnikuga. ”

Kuidas vähendada heitkoguseid?

Lisaks ravimijääkide uuringule antakse CWPharma projekti raames hinnang erinevatele abinõudele heitkoguste vähendamiseks, nagu näiteks ravimitooteid puudutava info levitamine ja keskkonnalubade väljastamine ravimitehastele. “Mõned abinõud on ülimalt tehnilist laadi, nagu näiteks täiustatud reoveepuhastusmeetodite kasutuselevõtt, teised seevastu vähemtehnilised, kuid siiski olulised. Nende seas näiteks kavade sisseviimine kasutamata ravimite kogumiseks ja kõrvaldamiseks,” rääkis Noora Perkola.

Kestliku ravimimajanduse edendamiseks Läänemere piirkonnas jagavad partnerriigid omavahel parimaid kogemusi. Sel eesmärgil koostatakse projekti raames suunised reoveepuhastustehnoloogia täiustamiseks, soovitused teiste võtete rakendamiseks heitkoguste kontrollimisel ja vähendamisel ning üldine tegevuskava parimate abinõude leidmiseks ravimijääkide heitkoguste vähendamisel.