JAGA

Iga ettevõtte taga on lugu, sel korral toome teieni ühe huvitava ja mitmetahulise loo sellest, kuidas üks Norra mees, suured online-kasiinod Triobeti ja NordicBeti üles ehitanud ja maha müünud Jan Svendsen võttis aja maha, mängis veidi aega Tais golfi ning avastas siis ikka, et ei, pensionäri elu pole tema jaoks. Tuli Eestisse ning asutas uue online-mängukoha – sündis Coolbet!

Coolbeti CTO (Chief Technology Officer) Jan Roos, samuti Triobeti ja NordicBeti taustaga kõrgharitud tarkvaraarendaja oligi üks viiest tarkvara arendajast, kes kolm aastat tagasi otsast alustas. Täpsemalt öeldes oli Jan Coolbeti esimene töötaja. „Täna on meid siin juba 120 inimest – plahvatuslik kasv,“ naerab Jan Roos. „Samas, tunne on ikka veel selline, nagu töötaks väikeses ettevõttes.“

Üks peamistest väikefirma tunde tekkepõhjustest on kindlasti asjaolu, et püütakse vältida ülemäärast bürokraatiat. „Me üritame organisatsiooni lameda hoida, tahame anda inimestele õiguse ja võimaluse nende valdkonna piires võimalikult palju ise otsustada ja ise teha, tahame mikrojuhtimise tasandi võimalikult madalal hoida ja bürokraatiat püüame üldse vältida,“ selgitab Jan Roos. „Üldiselt tahame anda inimestele võimalust midagi ära teha. Svendsen ise ka alati rõhutab, kui oluline ja tähtis on bürokraatia madalal hoidmine.“

 

Kasiino või IT-firma?

Mõlemat! Coolbet positsioneerib ise end nii tarkvara- kui ka hasartmängufirmaks. „Kuna IT-osakond on meil üks suurimaid osakondi ja praktiliselt kogu ettevõte teeb tööd meie enda loodud tarkvaras, siis mina usun, et me olemegi IT-firma,“ kinnitab Jan Roos, kelle jutust selgub, et internetikasiinoturul on palju marketingifirmasid, selliseid, kes lihtsalt rendivad tehnoplatvormid, kasiinomängud, ostavad koefitsiendid ning otsivad siis kliendid mängima, Coolbet teeb aga kogu olulise tarkvara ise ja kohapeal, nullist. „Keskendume eelkõige spordiennustusele, kuid teeme ka  muid ennustusi – à la Eurovisioon, USA valimised jms, kasiinomängud on põhimõtteliselt samad igas kasiinos,“ sõnab Jan Roos. Coolbet tegutseb Eesti kõrval veel Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil.

 

Tööjõupõud

Eestit tabanud tööjõupuudus mõjutab kõiki, ka Coolbeti. „Kuna me oleme IT-firma, siis otsime pidevalt häid tarkvara arendajaid. Meil on oodatud inimesed näiteks sportsbook’i edasiarendamisele, nii front-end- kui ka back-end-arendajaid… üldiselt on kõik vähegi head arendajad meile teretulnud, värbamisel hindame pigem kandidaadi üldist taset ja õppimisvõimet, mitte konkreetsete tehnoloogiate tundmist – ise me ka alustasime näiteks ühe tehnoloogiaga, aga nüüdseks oleme juba edasi liikunud ja arenenud,“ selgitab Jan Roos ühe hingetõmbega.

 

Vabadus

Coolbeti plussidena toob Jan Roos välja ühe suure vaala – vabaduse. „Plussiks on kindlasti seesama vabadus, vähene mikrojuhtimine ja bürokraatia… Meil on tiimid hästi autonoomsed, neil on vabadust leida parim viis millegi tegemiseks,“ sõnab Jan Roos. (Mispeale poetab personalijuht Helena Jaanus mõtlikult, et kuna kõik 30 arendajat allub otse Janile, on väga loogiline, et ta ei jõuagi tegelikult väga süvitsi „juhtida“.)

Vabadus tähendab ka seda, et kui töö tehtud saab ning tiim ei kannata, pole eriti oluline, kus kohas täpselt see töö tehtud saab, kodus või kontoris. „Tahaks muidugi, et enamik aega oleksid inimesed kontoris, nii tuleb tiimitöö kindlasti paremini välja, aga saab kodukontoris ka olla. Ja uksel keegi stopperiga aega ei mõõda, tiim ise organiseerib oma tegevused iganädalases tiimimiitingus,“ lubab Jan Roos. „Meil on IT ja äri poole vahel usaldus, meil ei ole mingeid utoopilisi tähtaegu, meil saavad kõik asjad läbi räägitud ja ümber hinnatud, kui vaja. Ja samas saavad asjad tehtud ka!“

 

Vaheldusrikkus

„Üksluine see töö meil küll ei ole, seda ma julgen küll kinnitada! Ma olen pangas töötanud ja saan öelda, et siin, gambling’us… see on ikka nii muutuv ala, et iga paari aasta tagant oleks nagu uus töökoht!“ räägib Jan Roos. „Lisaks me soosime tiimidevahelist liikumist ka, vaadake, tiimis on keskeltläbi 3–7 inimest ning üks projekt kestab keskeltläbi paar kuud – see tähendab, et iga paari kuu tagant võid vabalt uue meeskonnaga tööle hakata, keegi ei vaata imelikult.“

 

Noored on hukas?

Erinevalt üldlevinud arvamusest on noored inimesed Coolbetis oodatud. „Meil on juuniorarendajate palkamisest väga positiivsed kogemused, oleme viimase aastaga palju juunioreid tööle võtnud ja praegu annavad juba häid tulemusi,“ rõõmustab Helena Jaanus. „Noorte leidmine on muidugi lihtsam ka, kuulutame tudengiveebis ja TTÜ karjäärilehel ja juunioreid ikka tuleb, seenioritega on keerulisem, neid tuleb jahtida.“

Jan Roos kraamib aga välja ühe hea uute inimeste leidmise nipi. „Üks hea võimalus uusi töötajaid leida on suust suhu turundus – ja kuna meie inimestele meeldib siin, siis soovitavad nad hea meelega meile oma sõpru-tuttavaid ja sugulasi,“ sõnab ta.

 

Multi

Töökeskkond on Coolbetis aga üsna rahvusvaheline. „Meil on tööl üle kümne rahvuse, töökeel on inglise keel, tihtipeale teeme isegi eestlastega tööintervjuu inglise keeles, sest on üsna oluline, et kõik oskaksid keelt, kuigi ITs pole see tavaliselt probleem,“ sõnab Helena Jaanus. „Kaadrivoolavus on meil aga ülimadal, IT poolel olematu, kogu firmas ehk 3% – ja seda ka siis peamiselt seetõttu, et keegi kolib välismaale tagasi või läheb mõni noor maailma avastama ning keegi pole lahkunud hea meelega, ikka minnakse raske südamega.“

 

 Paindlik tööaeg, palju puhkust!

Mida aga talentidele veel pakutakse? Selle lõigu puhul läks mul järje hoidmine raskeks, sest Jan Roos ja Helena Jaanus hakkasid vaheldumisi pakutavat esile tooma:

  • Me pakume paindlikku tööaega, huvitavaid tööülesandeid ja mikrojuhtimisvaba keskkonda!
  • Pakume palju puhkust – tervelt 28 tööpäeva ja me ei sea piiranguid selle välja võtmisele, võtad, kuidas endale rohkem meeldib (ja tiimile paremini sobib).
  • Me tasustame haiguslehti esimesest haiguspäevast kaheksandani 100 protsenti.
  • Muidugi on meilgi, nagu teistel IT-firmadel tasuta hommikuhelbed, igapäevased värsked puuviljad, jäätis, kohv, tee… armastus käib ju kõhu kaudu!
  • Osalust! Igal töötajal on võimalus saada ettevõtte osanikuks – kui on meil kaks aastat ära töötanud, saab ta palkamispäeval kokku lepitud koguse osalust välja osta! Ei, müügikeeldu pole, teeb nende osakutega, mida iganes tahab. Kusjuures, tulevane ostuhind fikseeritakse samuti tööle asudes – täna tuleb, fikseerime hinna ära, tavaliselt umbes poolele turuväärtusest ja siis kahe aasta pärast toimub tehing.
  • Ühisüritused!

Ühisürituste kohal selgitab Jan Roos, et igal aastal toimub golfiturniir, ning et kes golfi ei mängi, saab mõnel muul alal end proovile panna. „Samuti saavad IT-inimesed koolitustel-konverentsidel käia, ettevõttele kasulikel teemadel muidugi ning alati jagavad koolituselt naasnud saadud teadmisi ja kogemusi teistega,“ räägib Jan Roos.

„Lisaks suurtele üritustele on ka väiksemaid, tiimid ise korraldavad asju – paintball, wakeboard, LAN-Partysid teeme, lasketiirus oleme käinud, inimestele meeldib pärast tööaega koos olla – lahe on veel see, et ise tuleb initsiatiivi, et ei oodata, et personalijuht teeb ära,“ naerab Helena Jaanus. „Kaks korda aastas saab aga terve ettevõte kokku – juunis on kevadseminar, mis toimub Eestis, kuna enamik ehk ca 90 inimest töötab Tallinnas, sügisel aga välismaal – mullu Riias, sel aastal läheme novembris Vilniusesse, arutame tööasju, kuid samas jääb ka aega sotsialiseerumiseks ning ei puudu ka laupäevane pidulik õhtusöök.“

 

Palka ka makstakse?

Keskmine palk on Coolbetis aga Jan Roosi sõnul väga hea. „Turu mõttes üle mediaanpalga,“ kinnitab Jan Roos. „Omaniku eelmistes ettevõtetes olid turu parimad palgad, mitmel korral oldi Äripäeva palgatopi esikolmikus kindlasti ja me oleme sinnapoole taas teel.“

„Oleme ise tööandjapoolselt IT-inimeste palka viimase aasta jooksul tõstnud kaks korda, me ikka jälgime hoolega, mis turul toimub ning reageerime vastavalt,“ sõnab Helena Jaanus. „Võtsime osa ka Fontese palgauuringust, värskeimast, juulikuisest raportist saime kindlust, et maksame väga head palka. Aga kindlasti on meil ka arenguruumi, oleme ju alles kolmeaastased.“

„Pealegi, suuromanik Jan Svendsen on kogu aeg öelnud, et tema eesmärk oleks teha nii, et inimesed saaksid ettevõttes keskenduda tööle, et neid ei häiriks palgamured,“ võtab Jan Roos ettevõtte filosoofia kenasti kokku.