JAGA

Hiinaga on võimalik äri ajada ka väärtushinnangutest loobumata – kiiresti arenevas Hiinas peituvaid võimalusi nägi omal ajal juba president Lennart Meri, kirjutab tänane Äripäev juhtkirjas.

Mitmed ettevõtjad on rõhutanud, kui vajalik on Hiina kultuuriruumis toimetades kodumaa ametiisikute toetus. Seetõttu on president Kersti Kaljulaidi kõrge visiit Hiina pärast 13 aasta pikkust pausi eriti tervitatav. President Kersti Kaljulaid sõidab Hiina töövisiidile järgmisel nädalal ning kohtub oma sealse kolleegi Xi Jinpingi ja peaminister Li Keqiangiga. Visiidi sisse jääb ka kohtumine Eesti ja Hiina ettevõtjatega.

Eesti ettevõtjate huvi sealse turu vastu on järjest kasvanud. Meie firmade eksport Hiina kasvas 2016. aastal veerandi võrra ning sinna müüdi kaupasid 168,4 miljoni euro eest. Välisministeeriumi andmetel pakub Hiina turg kasvavat huvi Eesti toiduainetööstusele, mis ekspordib sinna mereande, külmutatud marju, kanatiibu, viina, pärmi ja mett. Samuti ootavad Eesti ettevõtjad Hiina ekspertide luba, et saaks asuda eksportima beebitoitu.

Hiinaga koostöö tegemise juures tuleb mõistagi arvestada, et mitmed Eesti väärtushinnangud on Hiina senise poliitikaga vastuolus – olgu nendeks siis Tiibeti anneksiooni või Taiwani tunnustamine iseseisva riigina. Sellegipoolest on Soome eeskujul võimalik äri ajada ka väärtushinnangutest loobumata. Täpselt nii on seni tehtud Venemaal – seda ilma Vladimir Putini režiimi toetamata. Kiiresti arenevas Hiinas peituvaid võimalusi tunnetas juba omal ajal president Lennart Meri, kes soovitas jõuka ja õnneliku Eesti ülesehitamiseks näha globaalset pilti tervikuna ning külastas ka ise seetõttu mitmeid kordi Hiinat.

Äripäeva arvates on võimalik hiinlastega tulusalt äri ajada ka oma põhiväärtustest loobumata ning seetõttu peab president Kaljulaid Eestit koostööpartnerina võimalikult tulusalt müüma.

Võime saada maailma nabaks

Meil on võimalus muuta Eesti ja Baltikum Hiinale huvitavaks ühenduskohaks. Sellele aitab kaasa kava rajada Aasiat ja Euroopat ühendav Põhja meretee, mis muudab maailma suurtele kaubandushiidudele Jaapanile, Lõuna-Koreale ja Hiinale teekonna Euroopasse ligi poole lühemaks. Maineka Copenhagen Business Schooli prognoosi järgi liigub juba 2025. aastal Põhja mereteel 80 miljonit tonni kaupu ning tee muutub kasutoovaks 2040. aastaks. Kuna meretee ühendatakse Soome raudteevõrgustikuga, avab see Talsinki tunneli ning Rail Balticu kaudu Eestile võimaluse asuda Euroopa kaubateede ristumiskohale.

Parem ühendus erinevate maailma regioonidega muudab lisaks kaubandusest saavale kasule Eesti ka atraktiivseks turismisihtkohaks. 2016. aastal tegid Hiina turistid kokku 130 miljonit välisreisi ning aastaks 2020 suureneb turismifirmade liidu andmetel see hulk 250 miljonini. See tähendab, et liidu hinnangul kasvaks juba praegustes oludes hiinlaste Eestisse tulemine kaks korda ehk 30 000 turistini aastas. Transpordiühenduste paranedes võib see number olla aga kõvasti suurem, arvestades ka Eesti puhast loodust ning meditsiiniteenuste kõrget taset kui võimalikke tõmbenumbreid.