JAGA

Biometaaniajastu saab alguse lihtsast tõsiasjast – järgmise kolme aasta jooksul maksab Eesti riik selle gaasi tootmiseks vähemalt kokku ligi 28 miljonit eurot toetust, mis tuleb CO2-kvoodi enampakkumise müügituludest ning on tingitud Pariisi kliimaleppes võetud kohustusest.

Viljandimaale Eesti esimest, 5 miljonit eurot maksvat biometaanitehast rajava ICP Solutions OÜ juhatuse liige Siim Tenno on kindel, et biometaan on lähiaastate mood ja Eesti edulugu. „Biometaan on väga perspektiivne taastuvkütus, sest teda saab toota pea kõigest – tooraineks sobivad näiteks sõnnik ja läga, silo, biojäätmed ja reoveesete jms,“ ütles Siim Tenno. „Teiseks on kindlasti oluline, et biometaani tootmisel on toormepinna ühikult saadav bioenergia suur, mis tähendab, et tootmine on efektiivne. Ja kolmandaks on ka saadav gaas efektiivne – ühe kilogrammi biometaaniga saab sõita sama palju kilomeetreid kui ühe liitri diislikütusega, kuid rahalises mõttes on tänaste hindade juures biometaaniga autosõit diislikütusega sõitmisest ca 1,5 korda soodsam.“

Siim Tenno sõnul on peaaegu igal põllumehel põhimõtteliselt võimalik biometaanitootjaks hakata – efektiivseks ja tulusaks gaasitootmiseks on vaja vaid mõnisada lehma.

„Biometaangaasi vastu on huvi turul täitsa olemas – lisaks sellele, et see kõlbab kasvõi kööki gaasipliidile, kõlbab see ka transpordivahenditesse,“ sõnas Siim Tenno. „Nii näiteks töötab Tallinki uus reisilaev gaasil ning Elron uurib gaasirongide soetamise mõttekust, samuti on mitmed Eesti linnad üle minemas gaasibussidel põhinevale ühistranspordivõrgustikule, näiteks Rootsis toimib see turg väga hästi ning Stockholmis ja Malmös töötavad juba kõik bussid biogaasil.“

Täisvõimsusel hakkab Viljandimaale rajatav tehas (fotol) tööle alanud aasta esimestel kuudel.